2023 Autor: Kaylee MacAlister | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-05-21 08:00
Hoolimata asjaolust, et tänapäeval näeb Mars pigem välja nagu hiiglaslik tolmune kõrb, leiavad teadlased üha enam tõendeid selle kohta, et sellel planeedil olid kunagi jõed ja ookeanid. Hiljuti avastas rover Curiosity märke iidsest üleujutusest, mille teadlaste arvates põhjustas asteroid.
Teadlased leiavad jätkuvalt tõendeid selle kohta, et Marsil oli kunagi vett. Huvitav on see, et mõnikord ei leia roverid mitte ainult jõgede, järvede ja ookeanide jälgi, vaid ka kohutavaid loodusõnnetusi.
Aastate jooksul, mil teadlased on Marsi vaadelnud, on nad avastanud kuivanud jõed, järved ja isegi ookeanid. Ühte neist kohtadest uuris Curiosity rover. Seade uuris kaheksa aastat Gale'i kraatrit. Kiiresti selgus, et see kraater oli kunagi järv, mis kümnete miljonite aastate jooksul perioodiliselt täitus ja kuivendati. Nagu selgus, oli üks neist "täitmisperioodidest" intensiivsem kui teised.
Cornelli ülikooli teadlased on tuvastanud Gale'i kraatris settekonstruktsioonid, mis näitab, et suur üleujutus toimus 4 miljardit aastat tagasi. Sümmeetriliste kruusaharjade seeria, igaüks 10 meetri kõrgune, näib olevat "antidunes" (põhjaharjad), see tähendab settekonstruktsioonid, mis tekivad väga kiiresti voolava vee all. Harjadevahelist kaugust mõõtes sai meeskond teada, et need tekitasid vähemalt 24 meetri sügavused üleujutusveed, mis liikusid kiirusega üle 10 meetri sekundis!
Nüüd on peamine küsimus, mis teadlasi huvitab, mis võis põhjustada nii tugeva üleujutuse. Teadlased usuvad, et kõige tõenäolisem seletus on asteroidi mõju, mis sulas suure osa tol ajal Marsi katnud jääst. See vabastaks atmosfääri tohutul hulgal veeauru, süsinikdioksiidi ja metaani, muutes ajutiselt planeedi kliimat. Sel juhul algaksid Marsil tugevad vihmad, mis kutsusid esile üleujutuse.