Okeanoloogid on avastanud Arktika mullivannide hooajaliste muutuste põhjuse, mis on paljude aastate jooksul jäänud saladuseks. Uurimistulemused avaldatakse ajakirjas Journal of Physical Oceanography.
Suured pöörised ookeanis toimivad nagu atmosfääritsüklonid: nad segavad veesamba, kannavad soojust ja toitaineid ümber planeedi. Kuid kui enamikus ookeanides ilmnevad keerised igal sügavusel ja ennekõike pinnal, siis Põhja -Jäämeres on pilt erinev.
Suvel on pöörised Arktikas sarnased teiste Maailma ookeani osade sarnaste protsessidega ja talvel vaibuvad nad pinna lähedal, vajudes 50 meetri või rohkem. See hooajaline muutus Põhja -Jäämere pööristegevuses on teadlasi aastakümneid hämmingus.
Nüüd on Ameerika okeanograafid Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist (MIT) koos kolleegidega Prantsusmaalt ja Norrast leidnud seletuse Arktika salapärasele turbulentsile. Selgus, et põhjus peitub jää hõõrdumise ja ookeani kihistumise jõududes.
Ookeani füüsikat simuleerides on teadlased leidnud, et jää toimib talvel hõõrdpidurina, aeglustades pinnaveed ja takistades nende muutumist turbulentseteks pööristeks. Samal ajal jätkub 50–300 meetri sügavusel ookeani tihedamate soolakihtide segunemine aastaringselt.
"Enamikus ookeanides ulatuvad need keerised pinnale," ütles üks uuringu autoritest, okeanograafiaprofessor John Marshall MITi pressiteates. Paadid, mis rippuvad sügavusel ega tõuse pinnale."
